KAS VAJAME TOIDULISANDEID JA KAS NEED KA TOIMIVAD?

Me kõik teame, kuidas püsida tervislik: liigu piisavalt palju, söö korralikku toitu, väldi stressi ning võta oma vitamiine. See viimane osa on tõsi niikaua kuni vitamiine ei kuritarvitata. Minnes poodi toidulisandeid valima on näha kui palju erinevaid firmasid vitamiine toodavad, samuti on võimalik valida väga erinevate kujude vahelt nagu näiteks pulbrid, tabletid, kummikommid, vedelikud, tilgad ning muudki. Kuna toidulisandid on viimaste aastate jooksul populaarsust kogunud üle kogu maailma siis on üles kerkinud ka erinevad küsimused ning üheks nendeks on „kas me vajame toidulisandeid?“

Toidulisandid on nagu nimigi ütleb – lisandid meie igapäevasele dieedile. Süües igapäevaselt tervislikult ning hästi on vähe tõenäoline, et toidulisandid midagi muudavad kuna kõik vitamiinid saadakse kätte toidust. Süües aga liiga vähe ning saades kätte vähesel määral vitamiine tuleb enda keha aidata ning toidulisandid appi võtta. Küll aga tuleb olla ettevaatlik, et lisanditega kehale liiga mitte teha. Igal pakendil on kirjas kuidas, kuna ning kui tihti lisandit võtta ning sellest tuleb ka kinni hoida. Tarvitades liiga vähe ei saa keha sellest kasu ning ületarvitamisel on sellest rohkem kahju kui kasu. Lisaks suudab keha vaid nii palju vitamiine vastu võtta, mis tähendab et näiteks võttes liiga suure koguse C-vitamiini, omastab keha sellest osa ära ning muu juhatatakse kehast välja.

Multivitamiinid olid populaarsed aastaid tagasi kuna nendes on natukene kõike kuid viimased uuringus näitavad, et keha ei omasta sealt vitamiine. Miks? Kuna erinevad vitamiinid ning mineraalained imenduvad erinevalt. Näiteks ei imendu koos kaltsium ning raud. Sarnaselt on liha kõrvale vaja süüa veidi rohelist, mis aitab kaasa erinevate vitamiinide ning mineraalainete imendumisele.

Milliseid toidulisandeid võtta?

Kui arstid soovitavad esialgu kogu oma vitamiinivajaduse saada toidust, siis ühele vitamiinile tehakse erandit ning selleks on D-vitamiin. D-vitamiini on väga raske toidust saada ning elades pimedamatel aladel on inimestel vaja seda juurde tarvitada. Kuna talvel paistab päike madalalt ning tihti blokeerivad pilved ka selle minimaalse päikse ära, ei saa meie kehad mitu kuud D-vitamiini, mis aga muudab immuunsüsteemi nõrgemaks.

Lisaks on D-vitamiin toidulisandi kujul vajalik inimestele kes ei tohi või ei saa teatud põhjustel kauem päikse käes olla.

B12 on vitamiin, mida peaksid kaaluma inimesed kes ei söö piisavalt loomseid tooteid nagu piim, kala ning liha. Samuti põhjustavad erinevad diabeediravimid B12 vitamiini puudust. Sellistel juhtudel, kus ravimid või teatud toidulised piirangud vähendavad vitamiinide omandamist, tuleb kaaluda toidulisandite kasutamist.
Teatud eluperioodidel on soovitav võtta erinevaid vitamiine vastavalt vajadusele. Näiteks võib sügiseti enda immuunsüsteemi turgutada C-vitamiini kuuriga. Kevadel võib proovida kuulsaid keha puhastuskuure. Samuti on soovitav haigusperioodil võtta immuunsust tugevdavaid vitamiine ning kindlasti kõvasti ravimtaimeteed.

Sarnaselt vajavad inimesed, kes ei söö palju toidulisandeid kuna nad lihtsalt ei saa toiduga piisavalt vitamiine kätte.

Kokkuvõttes on toidulisandid meie vajalikud erinevatel põhjustel ning nende tarvitamisel peab olema ettevaatlik. Võttes liiga vähe vitamiine ei muuda see midagi, võttes aga liiga palju viskab keha selle välja ning lisaks võib see tekitada erinevaid probleeme nagu neerukivide teke (liigses koguses Kaltsiumi). Toidulisandeid tuleb võtta vastavalt vajadusele näiteks haigusperioodil või olles erinevatel dieetidel.

Mitte kindel olles kas teile on vaja toidulisandeid võib pöörduda perearsti juurde, kes juhatab teid edasi juba testile, mis näitab ära vitamiinide taseme kehas.

Erinevaid toidulisandeid ning muudki huvitavat on aga võimalik soetada toidulisandite e-poest.