MAGNEESIUM HEA UNE JAOKS

Magneesium on mineraal, mida leidub nii meres, taimedes, kivimites, loomades kui ka inimestes. Internetist võib leida väga laialivalguvat infot magneesiumi kohta kuna magneesiumi ülesandeid kehas ei saa ühe või isegi kahe käe sõrmedel üles lugeda. Järgnevalt räägime me lähemalt magneesiumist ning mis protsesse ta kehas juhib või kaasa aitab. Samuti jõuame me ka hea uneni.

Magneesium inimese kehas
Täiskasvanud inimese keha sisaldab ligikaudu 25 grammi magneesiumi, millest 60% on luudes ning ülejäänud on peamiselt pehmetes kudedes. Samuti leidub magneesiumi vereseerumis e. veres kust on eemaldatud punased ning valged verelibled koos koaguleerivate ainetega. Vereseerumist kontrollitakse haiguste, toitainete ning hormoonide taseme olemasolu. Üldiselt sisaldab iga rakk magneesiumi.

Nagu varem mainitud, ei ole magneesiumil vaid ühte või kahte ülesannet kehas. Magneesium on inimese kehas kaasatud rohkem kui 600 reaktsioonis igapäevaselt. Magneesium aitab toidul muutuda energiaks, loob ning parandab nii DNAd kui ka RNAd, töötab igapäevaselt lihastes ning reguleerib närvisüsteemi. Need on vaid mõned näited, milles magneesium osaleb.

Magneesium trennis
Nagu eelnevast võib aru saada, töötab magneesium igapäevaselt igas rakus, et hoida meie keha tervena ning töökorras. Trenni tehes vajavad aga lihased enam kui 10% rohkem magneesiumi kui puhkeolekus, mis tuleneb osaliselt piimhappe reguleerimisest. Teaduslikult on uuritud ning tõestatud trenni ning magneesiumi positiivset suhet. Nimelt, trenni tehes võttes magneesiumi toidulisandeid suureneb inimeste treeningu sooritus ning füüsilise aktiivsuse tase. Kuna füüsilise aktiivsuse ajal kasutab keha rohkem magneesiumi, tuleb trenni tehes olla ettevaatlik ning suurendada enda magneesiumi kogust kehas. Vähene magneesiumi kogus kehas vähendab sooritusvõimet, tekitab depressiooni, väsimust ning veel paljugi muud.

Magneesium parema une heaks
Magneesium on mineraal, mis rahustab inimest närvisüsteemi tasandil. Lisaks reguleerib magneesium melatoniini toomist, mis paneb inimesed magama. Magama minemine on keeruline keemiline protsess ning magneesium mängib selles suurt rolli, lisaks melatoniini ning närvisüsteemile üldiselt töötab magneesium ka närviülekannetega, mis rahustavad närvitegevust (GABA).

Magneesiumi kogused
Magneesiumi üleküllus teeb kehale rohkem kahju kui kasu. Neerud reguleerivad magneesiumi kogust kehas, kui magneesiumi tuleb toidust liiga palju suunatakse see põide. Tablettidest tulenevad üledoosid aga põhjustavad kõhulahtisust ning kõhukrampe. Pidev magneesiumi ületarbimine põhjustab magneesiumi osakaalu tõusmist vereseerumis mis omakorda võib viia mürgistuseni mis väljendub depressioonis, hingamisraskustes, südamerütmihäiretes, iivelduses jms.

Soovitav päevane magneesiumi kogus on 350 – 400 mg, mis võib varieeruda. Küll aga on soovitav süüa magneesiumirikkaid toite kuna magneesium on kriitilise tähtsusega mineraal meie kehades.

Kokkuvõttes on magneesium kriitilise tähtsusega mineraal, mis kontrollib kogu meie keha tööd. Vähese või liigse magneesiumi korral kehas on kõrvalmõjud väga laialdased alustades depressioonist, kõhulahtisusest, migreenidest ning lõpetades südamerütmihäiretega. Magneesium osaleb rohkem kui kuuesajas reaktsioonis igapäevaselt ning trenn ja uni on vaid väheseid reaktsioone, kus magneesium on kriitilise tähtsusega.

Tervislikuma eluviisi heaks on aga magneesiumi toidulisandeid võimalik soetada meie e-poest!