MILLISEID MINERAALAINEID JA VITAMIINE VAJAME ME TOIDULE LISAKS?

Igapäevaselt tervislikult süües ei pruugi meie keha kõiki vajalike vitamiine kätte saada ning me ei pruugi sellest teadlikud olla. Põhjuseid, miks keha kõiki vajalike aineid ei omanda on mitmeid: tervislikud probleemid nagu haigused, ravimite tarvitamine või kõrge vanus. Lisaks on võimalik, et vajaliku mineraalainet või vitamiini ei ole toiduainetes, mida süüakse. Kuna erinevaid mineraalaineid ning vitamiine, mida me vajama on mitmeid erinevaid siis kõigil on väga raske silma peal hoida, eriti aastaaegadel, kus mitmeid toiduaineid ei ole võimalik kätte saada.

Kuna me elame ajal, kus me saame vajadusel vajalike aineid ka apteekidest, siis järgmisena toomegi me välja peamised vitamiinid, mida on raske toitust õiges koguses kätte saada.

VITAMIIN D
Vitamiin D on vajalik nii immuunsüsteemi korralikuks töötamiseks kui ka luude, hammaste tervise jaoks. Kuigi me saame D vitamiini nii päikse käes olemisest kui ka söögist, siis on tihti inimestel just selle puudus. Kuna me asume põhjapoolkeral, kus on päikest näha vaid suvel, siis sügisest langeb meie D vitamiini kogus kehas märgatavalt, mille tulemusena võib langeda meie immuunsus ning me võime lihtsalt haigeks jääda: nohu, külmetus, gripp, viirused. Otsides antud vitamiini toidust, tuleb aga vaadata tuunikala, mõõkkala, lõhe, piimatoodete ning seente poole. Kuna aga tegemist on väga spetsiifiliste toiduainetega, siis tihti ei saa me vitamiini vajaliku kogust kätte, mistõttu tuleb pilt pöörata toidulisandite poole.

MAGNEESIUM
Magneesium on mineraal, mida läheb kehal igapäevaselt vaja sadades ning sadades reaktsioonides. Magneesium on vajalik nii veresoonkonnale (vererõhk, südametöö), ajule (ärevus) kui ka veresuhkru stabiilsena hoidmisele.

Kõige enam leiab magneesiumi taimsetest toitudest nagu näiteks pähklid, spinat ja teised rohelised toiduained ning seemned (ka kõrvitsaseemned).

Päevane magneesiumi vajadus oleneb nii vanusest kui ka füüsilisest aktiivsusest varieerudes 300mg kuni 420mg päevas. Kuna aga magneesiumi saab jällegi vähestest toiduainetest, siis peab aeg-ajalt toidulisanditega seda juurde tarvitama.

VITAMIIN C
Tegemist on ühe populaarseima vitamiiniga, mida saab erinevatest puuviljadest, juurviljadest eriti sidrunitest ning õunadest. Vitamiin C on väga tugev antioksüdant, mis aitab võidelda mitte vaid viirustega vaid ka stressi ning väsimusega. Vitamiin C hävineb aga tihti toiduvalmistamisel või pikaajalisel toidu säilitamisel, samuti on tegemist hooaegse vitamiiniga, mida on talvekuudel raskem kätte saada kui suvel või sügisel, mil õunapuud on lookas ning põllud on täis Eestimaist toodangut.

OMEGA 3
Omega 3 rasvhapped töötavad igapäevaselt veresoonkonnaga, põletiku kontrolli all hoidmisega ning naha niisutamisega. Nagu eelmiste toiduainetega, on omegat võimalik saada vähestest kohtadest. Kui igapäevaselt ei tarvitata erinevat kala ning muna siis on väike võimalus, et keha saab piisavas koguses omega 3 rasvhappeid dieedist kätte.

Kokkuvõttes vajab meie keha igapäevaselt mitmeid erinevaid vitamiine ning mineraalaineid kuid kahjuks ei ole neid kõiki võimalik alati kätte saada, olgu siis põhjuseks haigused, ravimid või ebatervislik toitumine. Kui kehal on mõnest ainest puudu, siis on meile võimalik kasutada toidulisandeid, et hoida end energilise ning tervena. Kahtluse puhul võib alati pöörduda perearsti poole, kes teeb testid uurimaks välja, kas ning mis aineid on kehas liiga vähe / palju.

Kõige lihtsam ning kiirem viis aga enda koju erinevaid toidulisandeid saada on läbi e-poe!